Vahatatud puuvill – Filsoni signatuurmaterjal

Ajas end tõestanud kangad leiavad kasutust tänapäevalgi. Teaduse ja keemia koostööst sünnivad aina paremad materjalid vihmakindla riietuse tootmiseks. Seejuures ei tohiks ära unustada ilmastikukindlate riiete valmistamise viise, mis kasutusel juba sajandeid. On olukordi, kus kõrgtehnoloogilised vetthülgavad kangad on kohustuslikud. Aga mõnikord langeb valik siiski traditsioonilise vahatatud puuvilla kasuks. Antud artikkel annab ülevaate, mis on vahatatud puuvill, kuidas toimus selle areng ja miks see meile nii väga meeldib.

Iidsed lahendused

Kanga kudumiseks veetakse kangastelgedele lõime- ja koelõngad, mida risteldakse kindlas koekirjas. Toimset kangast iseloomustavad üle kanga jooksvad diagonaalsed toimejooned. Tekib justkui voldistik. Võrreldes varrastel kootud rõivastega on kanga koemuster tuulekindlam. Ja kuna puuduvad silmused, siis ei takerdu kootud kangas erinevate esemete taha.

Põlises Lõuna-Ameerikas kasutati kummipuu piimmahla, et muuta rõivaid vihmale vastupidavaks. 1823. aastal patenteeris šoti keemik Charles Macintosh kanga, kus petrooliumis lahustatud kummi pressiti kahe riidekihi vahele. Kummiga tihendatud kangas pidas küll kinni vihma, kuid ei olnud hingav materjal ning kippus kergelt lagunema. Seda seni, kuni  Ameerikas Charles Goodyear ja Inglismaal Thomas Hancock leiutasid vulkaniseerimise ehk kummi töötlemise väävliga.

Vahariide evolutsioon

Meremehed on ajast-aega töötanud niisketes töötingimustes. 15. sajandil avastasid nad, et purjete õliga katmine toob igati kasu. Nii hoidsid need rohkem tuult kinni, imasid vähem vett ning laevad liikusid kiiremini. Kangast töödeldi kalaõli, tõrva ja linaseemneõliga. Kaitseks vihma ja lainepritsmete eest leidis õliga töödeldud kangas õige pea tee ka rõivastuseni. Õliriidest valmistati keepe ja vihmamantleid. Kuid sellelgi töötlemisviisil leidus puudusi. Õlitatud kangas muutus madalatel temperatuuridel rabedaks ja muutis ajaga värvi. Samuti polnud materjal väga kestev ja nõudis tihedat taasõlitamist.

Esimesed Suurbritannia firmad hakkasid kanga vahatamist katsetama 1900ndate alguses. Nende hulgas näiteks Halley Stevensons Šotimaalt ja Inglismaal asuv British Millerain. Vahatatud riie oli õliriidest ilmastikukindlam, stabiilsem ja pikema kasutusajaga.

Clinton C. Filson oli teerajaja, kes tõi turule robustsed ilmastiku mõjudele vastupidavad vahatatud puuvillast rõivad. 1912. aastal esitleti jahikuube Our Original Hunting Coat. Üleriided Double Logger metsameestele, Cruiser Coats meresõitjateleja põlvpüksid olid tehtud khakist “vetthülgavast” puuvillast.

Ajaloolised andmed pole just täpsed, kuid arvatakse, et Filson ostis esmase vahariide kaupmeestelt, kes vahendasid British Milleraini parfiiniga töödeldud khakikangast Põhja-Ameerikasse. Tihedalt kootud materjal osutus vastupidavaks ning 1890ndatel õmmeldi sellest sõjaväeriideid kogu maailmas. Prafiiniga töödelduna oli see eelkäijaks Filsoni ikoonilisele õliviimistlusega Tin Cloth kangale, mis hoidis kuivana metsa- ja jahimehi ning puuraidureid vihmastes Vaikse ookeani loodeosa metsades. Filsoni vahariie on tõestanud oma kvaliteeti ja sitkust nii ajas kui ka väga heitlikes ilmastiku tingimustes.

Õige valik

On mitmeid põhjuseid, miks eelistada vahariidest vihmariietust kergetele, kõrgtehnoloogilisele valikutele.

Näiteks vastupidavus – kare vahatatud puuvill (nt õliviimistlusega Tin Cloth) peab rebenemisele ja torgetele palju paremini vastu kui matkamistel kasutatav sulgkerge vihmariietus. Viimasel on küll palju plusse, kuid okkalise tihniku läbimiseks see sobiv riietus ei ole.

Miks valida vahatatud puuvill?

Looduslik – ajend miks paremaks pidada vahariiet kui nailonit või polüestrit.  Selles on teatav soojus, mida mõned kandjad eelistavad. Puuvill on taaskasutatav ja nutikalt kasvatades jätkusuutlik kanga valmistamise viis. Biolagunedes säästab materjal keskkonda. Parafiinvaha, mida kasutatakse puuvilla töötlemiseks, on mittetoksiline naftatööstuse kõrvalsaadus. Selle kasutusvõimalused on laialdased: küünaldest ja suusamääretest kuni kosmeetika ja rasvapliiatsiteni.  Niikaua kui kasutame autosid, lennukeid ja busse, on parafiin olemas.

Pikaajaline väärtus. Parandame Filsoni vahatatud puuvillast rõivastesse tekkinud augud. Nii pikeneb toote eluiga veelgi. Algsele investeeringule lisaks tehtav hooldus teenib kõrgekvaliteedilise vahariide hinna aja jooksul tagasi. Samuti väldib hooldamine eseme ennatlikku prügisse sattumist.

Traditsioon. Mõte kanda jahilkäigul sama riietust, mida vanaisagi, võib olla ahvatlev paljudele. Mänguilu võivad lisada veel hästi hoitud 20-kaliibriline jahipüss ja jahikirge näitav linnukoer. Teistele meeldib kanda rõivaid, mis kaitsesid puuraidureid, kes avastasid Vaikse ookeani loodeosa. Ning mõnede jaoks on meeldiv sügisene rituaal nautida natuke viskit vahatades pragusid riietes ja oodates faasani jahihooaega.

Need on mõned näited, miks pärast sajandi pikkust kasutamist on vahatatud puuvill endiselt elujõuline lahendus märja ilma riietuseks. Kuigi vahariie ei ole ainuke võimalus, on see mõnikord ainuõige lahendus.